INIMÕIGUSTE
AASTAKONVERENTS
2024
08. – 09.02.2024 Swissôtel Tallinn

Inimõiguste Instituudi aastakonverentside põhimõte on heita inimõigustele tavapärasest erinev pilk. Soov on siduda see teema laiemalt demokraatia, julgeoleku ning ühiskonnas toimuvate muutustega ning analüüsida inimõiguste mõju demokraatiale tänapäeva maailmas. Seejuures on oluline küsida, kas inimõigustealane debatt tõepoolest toetab demokraatia arengut või on see muutunud demagoogiliseks vahendiks, millega on mugav rünnata inimõigusi austavaid riike?

Instituudi aastakonverentsid loovad võimaluse avardada inimõiguste mõistmist ning pakuvad dialoogi erinevate vaatenurkade vahel. Oleme valmis arutama ja analüüsima, kuidas inimõigused mõjutavad demokraatia arengut ning millist rolli mängib niinimetatud inimõiguste retoorika võitluses agressiivse vähemuse ja vaikiva enamuse vahel.

Lisainfo:
info@eihr.ee
DEMOKRAATIA vs AUTOKRAATIA

Konverentside eesmärk pole mitte ainult arutleda nende teemade üle, vaid korraldajad soovivad selle abil ka edendada mõtte- ja meediavabadust, võidelda desinformatsiooni vastu ning astuda nii välja ajakirjanike ja internetikasutajate kaitseks. Diskussioonid on olulised, et erinevad ühiskondlikud rühmad ja institutsioonid – riiklikud institutsioonid ja asutused, vabaühendused ja huvirühmad, ajakirjandus, poliitikud – mõistaksid paremini nii üksteist kui ka oleksid ühiselt valmis seisma ühiste alusväärtuste eest. Ilma inimõigusi tundmata ei saa neid ka kaitsta.

Maailm ei ole
enam endine

Inimõiguste Instituudi aastakonverentside põhimõte on heita inimõigustele tavapärasest erinev pilk. Soov on siduda see teema laiemalt demokraatia, julgeoleku ning ühiskonnas toimuvate muutustega ning analüüsida inimõiguste mõju demokraatiale tänapäeva maailmas. Seejuures on oluline küsida, kas inimõigustealane debatt tõepoolest toetab demokraatia arengut või on see muutunud demagoogiliseks vahendiks, millega on mugav rünnata inimõigusi austavaid riike?

Instituudi aastakonverentsid loovad võimaluse avardada inimõiguste mõistmist ning pakuvad dialoogi erinevate vaatenurkade vahel. Oleme valmis arutama ja analüüsima, kuidas inimõigused mõjutavad demokraatia arengut ning millist rolli mängib niinimetatud inimõiguste retoorika võitluses agressiivse vähemuse ja vaikiva enamuse vahel.

Konverentside eesmärk pole mitte ainult arutleda nende teemade üle, vaid korraldajad soovivad selle abil ka edendada mõtte- ja meediavabadust, võidelda desinformatsiooni vastu ning astuda nii välja ajakirjanike ja internetikasutajate kaitseks. Diskussioonid on olulised, et erinevad ühiskondlikud rühmad ja institutsioonid – riiklikud institutsioonid ja asutused, vabaühendused ja huvirühmad, ajakirjandus, poliitikud – mõistaksid paremini nii üksteist kui ka oleksid ühiselt valmis seisma ühiste alusväärtuste eest. Ilma inimõigusi tundmata ei saa neid ka kaitsta.

Aastakonverentsi paneelid

Inimõiguste Instituudi aastakonverentside põhimõte on heita inimõigustele tavapärasest erinev pilk. Soov on siduda see teema laiemalt demokraatia, julgeoleku ning ühiskonnas toimuvate muutustega ning analüüsida inimõiguste mõju demokraatiale tänapäeva maailmas. Seejuures on oluline küsida, kas inimõigustealane debatt tõepoolest toetab demokraatia arengut või on see muutunud demagoogiliseks vahendiks, millega on mugav rünnata inimõigusi austavaid riike?

Instituudi aastakonverentsid loovad võimaluse avardada inimõiguste mõistmist ning pakuvad dialoogi erinevate vaatenurkade vahel. Oleme valmis arutama ja analüüsima, kuidas inimõigused mõjutavad demokraatia arengut ning millist rolli mängib niinimetatud inimõiguste retoorika võitluses agressiivse vähemuse ja vaikiva enamuse vahel.

1

„Vale lendab ja tõde järgneb talle longates
(Jonathan Swift) – 1. Desinformatsioon teadliku vale ja teadvustamata tõeväänamise vahel

Desinformatsioon on üks peamisi väljakutseid meediavabadusele, eriti digiajastul. Desinformatsiooni ehk väärinfo all peetakse silmas valeandmete, valeuudiste ja manipuleeriva teabe teadlikku levitamist avaliku arvamuse levitamise, umbusu ja segaduse levitamise eesmärgiga.

Desinformatsioon takistab inimestel saada tõepärast ja objektiivset teavet ning seab ohtu demokraatliku ühiskonna toimimise. Interneti kasvav roll meediamaastikul on toonud kaasa uusi väljakutseid meedia vabadusele. Internetivabadus tähendab õigust kasutada internetti ilma tsensuuri, blokeeringute või muude piiranguteta. Samas võib internet olla vahend, mille abil levitatakse desinformatsiooni ja toimub sõnavabaduse piiramine. Seetõttu on oluline leida tasakaal internetivabaduse ja väärinfo vastase võitluse vahel, tagades samal ajal inimestele juurdepääs mitmekesisele, vabale ja usaldusväärsele teabele.

2

„… ma ei saa garanteerida vabadust pärast sõna
(Idi Amin) – Kuidas garanteerida vabadus
nii enne kui pärast sõna?

Meedia- ja sõnavabadus.
Igal inimesel on õigus väljendada oma arvamust ning saada kõikvõimalikku teavet, samuti omada juurdepääsu erinevatele ideedele, teadmistele ja arvamustele. Meediavabadus on oluline osa sellest õigusest, sest see annab ligipääsu mitmekesisele ja usaldusväärsele teabele ja pidada vajalikke arutelusid.

Omakorda üheks meediavabaduse eeltingimuseks on ajakirjanike kaitse. Tihti on just ajakirjanikud need, kes paljastavad korruptsiooni, inimõiguste rikkumisi ja teisi ühiskondlikult olulisi või valulikke teemasid. Seetõttu peaks ajakirjanik saama teha oma tööd teha ohuta oma vabadusele, elule ja tervisele. Ajakirjanike kaitse aitab tagada sõltumatu ja kõikehõlmava ajakirjanduse ning julgustab inimesi oma arvamust avalikult väljendama.

3

„Mitte miski ja mitte keegi ei peata…
(V. Putin) – Inimõigused ja „inimõigused

Vene paneel on aastakonverentsi korraline osa ning sellest ei loobu me ka seekord. Kuid esinejate ja osalejate elu ja vabaduse kaitseks sisulist infot praegu ei avaldata.

Kohtumiseni Inimõiguste Instituudi aastakonverentsil, kus avastame koos uusi vaatenurki inimõiguste olulisusele ning paneme seljad kokku demokraatia arengu nimel!

4
“See kujutlus, et stalinite ja hitlerite
aeg on möödas, on ohtlik.”
(Lennart Meri)  – “Mis saab edasi?”

Tulevikus võib maailm/ühiskond olla mitmetahuline ja keeruline. Globaliseerumise ja tehnoloogilise arengu tõttu on ühiskondlikud ja poliitilised struktuurid muutumas ning uued väljakutsed ja probleemid võivad tekkida.

Küsimus, kas rahvusvaheline õigus ja õiglus toimib, on keeruline. Kuigi on olemas rahvusvahelised organisatsioonid ja instrumendid, mis püüavad edendada õiglust ja inimõigusi, on nende mõju ja tõhusus sageli küsimärgi all. Oluline on mõista, et rahvusvahelise õiguse jõustamine sõltub suuresti riikide poliitilisest tahtest ja täitmine võib olla keeruline.

 

Ühisavaldused, pöördumised, memorandumid ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohad võivad olla vaid tühjad sõnad paberil, kui neil puudub tõeline kaal ja mõju. On oluline, et need dokumendid ja seisukohad oleksid toetatud reaalsete meetmetega, mis aitavad kaasa muutustele ja probleemide lahendamisele. Samuti on tähtis, et neid kuulataks ja nendega arvestataks nii riikide kui ka üksikisikute poolt.

Esinejad

ALAR KARIS
VABARIIGI PRESIDENT
Inimõiguste Aastakonverentsi patroon
Eesti
DUNJA MIJATOVIĆ
EUROOPA NÕUKOGU INIMÕIGUSTE VOLINIK
Bosnia ja Hertsegoviina
KALLE LAANET
JUSTIITSMINISTER
Eesti
MARIANA KATZAROVA
ÜRO ERIRAPORTÖÖR INIMÕIGUSTE
OLUKORRA KÜSIMUSTES
VENE FÖDERATSIOONIS
Bulgaaria
TOOMAS HENDRIK ILVES
EESTI VABARIIGI PRESIDENT 2006-2016,
TARTU ÜLIKOOLI KÜLALISPROFESSOR
Eesti
SALLY - ANN WILSON
KONSULTATIIVVÕRGUSTIKU KAASESINAINE
MFC kodanikuühiskonna partner
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
ARNOLD SINISALU
ÕIGUSSTEADLANE
ENDINE KÕRGE RIIGIAAMETNIK
Eesti
ELLINA SHNURKO-TABAKOVA
ARVAMUSLIIDER JA EKSPERT
Strateegiline kommunikatsioon. OSINT
Ukraina
SIIM KUMPAS
POLIITIKAAMETNIK
East StratCom Task Force
Eesti
NATALIE ALKIVIADOU
VANEMTEADUR
Future of Free Speech
Justitia/Vanderbilt University
Taani / Ameerika Ühendriigid
VÄINO KOORBERG
MEEDIAEKSPERT
TEGEVJUHT, Eesti Meediaettevõtete Liit (EML)
Eesti
MARIE FRENAY
EUROOPA KOMISJONI VÄÄRTUSTE JA LÄBIPAISTVUSE
ASEPRESIDENDI PR VĚRA JOUROVÁ KABINETI LIIGE
DANIEL BRAUN
EUROOPA KOMISJONI ASEPRESIDENDI NING VÄÄRTUSTE JA LÄBIPAISTVUSE VOLINIKU
VĚRA JOUROVÁ KABINETIÜLEM
Tšehhi
JONATAN VSEVIOV
KANTSLER
Välisministeerium
Eesti
JUSSI M. HANHIMÄKI
RAHVUSVAHELISE AJALOO JA POLIITIKA PROFESSOR
Soome
1. Valgustatud
klassi intellektuaalne
opositsioon
2. Valgustatud
klassi intellektuaalne
opositsioon
3. Valgustatud
klassi intellektuaalne
opositsioon
4. Valgustatud
klassi intellektuaalne
opositsioon
MARIS HELLRAND
AJAKIRJANIK ja PRODUTSENT
Eesti
LIISU LASS
PEATOIMETAJA
"Aktuaalne Kaamera"
Eesti
NEEME RAUD
AJAKIRJANIK
Eesti
AET KUKK
TEGEVJUHT
INIMÕIGUSTE INSTITUUT
EESTI

Programm 2024

8. veebruar
18:00 - 21:00
Tervitusvastuvõtt (vaid paneelides osalejatele)
Swissôtel Tallinn (8. korrus)
9. veebruar
09:00 - 10:00
Konverentsile registreerumine
Tervituskohv
10:00 - 10:10
KONVERENTSI AVAMINE
KONVERENTSI AVAKÕNE
ALAR KARIS Vabariigi President
10:10 - 11:40
DESINFORMATSIOON TEADLIKU VALE
JA TEADVUSTAMATA TÕEVÄÄNAMISE VAHEL
EESSÕNA
KALLE LAANET Justiitsminister
Esinejad:
ELLINA SHNURKO-TABAKOVA OSINT, Ukraina
ARNOLD SINISALU Õigusteadlane
DANIEL BRAUN Euroopa Komisjoni asepresidendi ning väärtuste ja läbipaistvuse voliniku
Věra Jourová kabinetiülem
SIIM KUMPAS East StratCom Task Force
JUSSI M. HANHIMÄKI Rahvusvahelise ajaloo ja poliitika professor
Moderaator: NEEME RAUD Ajakirjanik
11:40 - 11:50
Vaheaeg
11:50 - 13:20
KUIDAS GARANTEERIDA VABADUS
NII ENNE KUI PÄRAST SÕNA?
EESSÕNA
JONATAN VSEVIOV Välisministeeriumi kantsler
Esinejad:
SALLY - ANN WILSON Konsultatiivvõrgustiku kaasesinaine
MARIE FRENAY Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse asepresidendi pr Věra Jourová kabineti liige
NATALIE ALKIVIADOU Future of Free Speech
VÄINO KOORBERG Meediaekspert
Moderaator: MARIS HELLRAND Ajakirjanik ja produtsent
13:20 - 14:15
Lõuna
14:15 - 15:45
INIMÕIGUSED JA „INIMÕIGUSED“
EESSÕNA
MARIANA KATZAROVA
ÜRO eriraportöör inimõiguste olukorra küsimustes Vene Föderatsioonis
Esinejad:
4 Valgustatud klassi intellektuaalse opositsiooni esindajat
15:45 - 15:55
Paus, 10 min
15:55 - 17:05
“MIS SAAB EDASI?- WHAT NEXT”
Esinejad:
DUNJA MIJATOVIĆ Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik
MARIANA KATZAROVA ÜRO eriraportöör inimõiguste olukorra küsimustes- Vene Föderatsioonis
TOOMAS HENDRIK ILVES Eesti Vabariigi president 2006-2016, Tartu Ülikooli külalisprofessor
Moderaator: LIISU LASS Peatoimetaja, "Aktuaalne Kaamera"
17:00 - 19:00
Lõpusõnad ja vastuvõtt
Vaba suhtlus


Sissepääs kutsetega.

Korraldaja jätab endale õiguse teha
ajakavas ja esinejate osas muudatusi.

Otseülekannet veebi vahendusel ei toimu.

Täname: